Piffinni tamani suleqatigiinneq aqqutigalugu Nunatta Kujataa inerisaqqissavarput!
Partii Siumut Kommune Kujallermi ukiuni tulliuttuni tunngaviusumik makku anguniarpai:
Piffinni tamani, Illoqarfinni nunaqarfinnilu, pingaartitsilluni qanimut suleqatigiilluni ineriartortitsineq qularnaarneqassaaq.
Kommune Kujalliup aningaasaqarnikkut patajaatsumik inissisimanissaa pingaarnerusutut qulakkeerniarpaat. Aningaasatigut imminut napatittumik ingerlatsinissaq inuussutissarsiornikkullu periarfissarissaartitsiviusumik ingerlatsinissaq sulinermi aallaavigineqassapput. Suliffissaaleqineq annikillisarneqassaaq, tamannalu sulissutigineqassaaq innuttaasut inuussutissarsiornermillu ingerlataqartut qanimut suleqatigalugit.
Pingaartitaraarput Kommune Kujallermi tamarmi - innuttaasut ataasiakkaajuppata, ilaqutariiuppata, soqutigisaqaqatigiikkaajuppata aammalu inuussutissarsiornermik ingerlataqartuuppata, qaffasissumik pitsaassusilimmik tamatigoortumillu sullinneqarnissaat.
Anguniagassatut siunnerfigineqartut naammassineqartarnissaat Siumup siunnerfilimmik sulissutigissavaa. Suleqatigiinnikkut anguneqassaaq Kommune Kujalleq najugaqarfigissallugu nuannersoq, ineriartortoq, suliffigissallugu orniginartoq, ilaqutariinnut toqqissisimanartoq, inuusuttortaminut piginnaanngorsaalluartoq, utoqqaliffigissallugulu kajungertartoq minnerunngitsumillu Kommune aqunneqarnermigut tatiginartumik ingerlanneqartoq.
Akileraartarnikkut naligiinnerusumik nunatsinni inissisimanissarput pisariaqarluinnarpoq. Tamatta akileraarnikinnerunissarput sulissutigineqassaaq. Taamaammat akissaqartitsinerput naapertorlugu, nalilersueqqissaarnerillu tunngavigalugit kommunimut akileraarutip appartinneqarnissaanik sulissuteqassaagut.
Tamatta akisussaaffinnik annerusunik tiguseqataanissarput tamatigut siunnerfiusariaqarmat, aamma nunaqarfittatsinni, taamaammat Inatsisartut Naalakkersuisullu suleqatigalugit sulissutigissavarput Nunaqarfinni Aqutsisut pisinnaatitaaffiisa suli annertusarnissaat.
Sulissutigissavarput Kommuni aningaasatigut imminut napatittoq, inuussutissarsiornermillu ingerlatsisunut periarfissarissaartitsisoq. Tamanna iluatsilluaqqullugu periarfissanik atorluaaffiussaaq. Isumaqarput, sumiiffinni ataasiakkaani periarfissarititaasut tamaasa najugaqarfiiit ineriartortinneqarnissaanut isumatusaartumik atorluarneqartariaqartut, taamaaliornikkullu sumiiffinni ataasiakkaani ineriartortitsinermut tunngavissiilluartariaqartut.
Siumut tassaavoq Kalaallit Nunatta imminut inuussutissatigut pilersornerunissaanut annertusaaqataallunilu nukittorsaaqataasoq. Tamatumani nunalerinermi, savaateqarnermi, nersutaateqarnermi uumasuuteqarnermilu nunap immikkoortuani nukittuffigut atorluarlugit. Nunattami namminiilivinnissaa pingaartikkaanni, taava Nunatsinni nammineerluta neqissaqarnikkut naatitallu naatissinnaasagut aallaavigalugit immitsinnut pilersornerunissarput angusariaqarmat.
Kommune Kujallermi ilinniartoqarfittut inissisimanitta inerisartuarneqarnissaa nangittumik sulissutigissavarput. Tamatumani nunanik allanik niueqateqarnermut, nalittorsaanerunissamut tunngasut, allamiullu oqaasiinik pikkoriffeqarnerulluta ilinniarfitsigut ingerlatsinissarput ilungersuuteqarluta sulissuteqassaagut.
Taamatuttaaq sulissutigissavarput, Kujataani imartatinni pisassiiissutinik tulaassisussaatitaaneq aqqutigalugu Kommune Kujallermi suliffissat amerlisarneqarnissaat, soorlu raajanik tunisassiorneq eqqarsaatigalugu. Ilumoorsinnaanngilarmi pisuussutit taakku ilarpassui avaqqutiinnarluta iluaqutigineqarnerat, maani nunap immikkoortuani peqataatinneqarata.
Tamanna isumaqarpoq avatitsinni pisassiissutit tulaanneqartussaatitaanerisa attattuarnissaa ineriartortinneqarnissaalu anguniartuassagipput.
Taamatuttaaq Siumup kissaatigaa, takornariaqarnikkut ineriartortitsinermi periarfissarpassuusinnaasut timitalersorniarneqarneranni takornarialerisut nunaqavissut salliunneqarnissaat.
Sukat sisamat tunngavigalugit inuussutissarsiornermi Kommuni nammineq napatittoq pilersissavarput:
Aalisarneq, inuussutissalerineq, takornariaqarneq aatitassarsiornerlu.
Suliffissat amerlanerit pilersinnissaat suleqatigiit isumaqatigiissutaanni pingaarnernut ilaavoq.
Aalisagartassat pisassiisutigineqartut tamakkiinerusumik nunap immikkortuani pinngitsooratik suliarineqartarnissaat qulakkeerniarneqassaaq. Avataani pisassiissutigineqartunut, aalisartut nunap immikkoortuani najugaqartut pisassiissutinik pissarseqataasarnissaat anguniarlugu Siumut ilungersuuteqassaaq.
Neqi A/S ukioq kajallallugu tunisassiornissaminut periarfissinneqartariaqarpoq. Savaatillit Neqimut tunisartagaat amerlisartariaqarput, tassani SPS peqatigalugu isumasioqatigiinnermi siunniunneqartut savaateqarnerup akilersinnaanerusumik ingerlanneqarnissaanut innersuussutit toqqammavigalugit. Umimmaat tuttullu Neqimut tunineqarnissaat periarfissiisutigineqartariaqarput.
Nunatta inuussutissanik imminut pilersornerulernissaa pimoorullugu anguniarneqassaaq, tassani pineqarput naatitanik, kukkukuut manniinik, nersussuit, puulukit puisillu neqaannik aalisakkallu nerpiinik pilersorneq.
Takornariaqarnermik inuussutissarsiuteqarneq annertusaqqittariaqarpoq. Qaqortup Narsallu akornanni mittarfissaq piaartumik sananeqartariaqarpoq. Nunap immikkoortuani eriagisassanngortitassat piaartumik piviusunngortinneqartariaqarput, minnerunngitsumik aamma Nunarsuarmi eriagisat kingornussat pillugit UNESCO-p allattugaataanut ilanngunneqarnissamik qinnuteqaammut tunngassuteqartut timitalersornissaanut piareersaatit piaartumik aallartinneqartariaqarput.
Destination South Greenland (DSG) suleqatigilluarlugu, nunaqavissunik takornarialerinermut ingerlatsinissamut periarfissat annertusarneqartariaqarput. Taamatuttaaq nunap immikkoortuani Kujataani aallartisaanermut siunnersortinik pilersitsinissaq Siumup anguniarpaa.
Siumut atsitassarsiornermut pilersaarutit tapersersorluinnarniarlugit naatsorsuutigilluinnarlugulu, Kommune Kujallermi, nunap immikkortuani aatsitassarsiorneq aallartinneqassasoq, minnerunngitsumik pinngoqqaatsit qaqutigoortut aallaavigalugit piiaanissamik pilersaarutit piviusunngortinneqassasut: Taakkuusussaammata aamma inuussutissarsiornikkut annertuumik suliffippassuarnik nutaanik pilersitsisuusussat.
Kommuneqarfiup ingerlatsiviinik namminersortunngorsaaneq Siumut pingaartitaasa ilagilluinnarpaat. Kommuneqarfitta ingerlanneqarnerani isumalimmik namminersortunngorsarneqarsinnaasut namminersortunngorsarneqassapput.
Taamatuttaaq suleqateqarluarnitsigut pisortat suliffeqarfiutaasa amerlanerusut kommuneqarfitsinnut nussorneqarnissaat anguniassavarput. Nunatsinni nunap immikkoortuini naligiinnerusumik periarfissinneqarnissamut tamanna aqqutissat ilagimmassuk. Tamannami aqqutigalugu akileraarutitigut nalimmassaanermik pisariaqartitsineq annikillilerneqartussaavoq.
Suliffissanik sanaartugassanillu sinerissamut siammarterinerunissaq maanna katersuuffigineqarluni sulissutigineqalermat Siumut naammagisimaarlugulu isumalluarfigaa.
Kujataani arlariinnik mittarfiliornissanik Inatsisartut Naalakkersuisullu aalajangernikuunerat siunissamut neriulluarnermik isumalluarnermillu pilersitsivoq. Suliniutit taakku piviusunngortinneqarnissaat Siumup suleqataaffigissavaa.
Narsap Qaqortullu akornanni Atlantikukkoortaatinut mittarfiliortoqarnissaa Siumup tamakkiisumik tapersersorpaa. Tamatuma saniatigut aamma Narsami, Nanortalimmi Alluitsup Paanilu naannerusunik ujaraaqqanik qallikkanik mittarfiliortoqarnissaanut Siumut isumaqataalluinnarpoq.
Illoqarfinni tamani, nunaqarfittatsinnilu aqquserngit pitsaasuunissaat sulissutigineqassaaq. Taamatuttaaq illoqarfinni nunaqarfinnilu puttasuliat kommunip pigisaasa aserfallatsaaliorneqartuarnissaat Siumup anguniarpaa.
Nunaqarfinni illut sulliviit tulleriaarlugit suliarineqarnissaat Siumup sulissutiginiarpaa.
Ikuallaaveqarnikkut aaqqiissuteqarnissaq tamakkiisumik Siumup sulissutiginiarpaa. Eqqakkat ikuallanneqarsinnaasut avatangiisinut peqqinnissamullu illersorneqarsinnaasumik suujunnarsinneqartassapput. Qaqortumi nutaamik ikuallaaviliornikkut kommunimi eqqakkat ikuallassinnaasut tamarmik ikuallanneqartassapput. Imaluunniit eqqakkat immikkoortitsereqqissaareernikkut umiarsuakkoortinnerisigut sumiiffinni allani ikuallaavinni isumagineqartassallutik.
Tamatuma saniatigut nangittumik eqqakkat immikkoortinneqartarnerisa annertusarnissaat, kiisalu eqqakkat immikkut eqqaavinnut immikkoortiterneqartarnissaat inerisarneqassaaq. Taamaaliornikkut qulakkeerniarneqassaaq eqqakkat sapinngisamik avatangiisinut akornusiinngitsumik ikuallanneqarsinnaanissaat.
Inuiaat namminiilivikkiartuaartut tassaassapput innuttaasut pisinnaasut nammineq inigisaminnut piginnittuunissaminnik pingaartitsisut. Taamaattumik suliniutit ingerlareersut annikillisinnagit Siumup ingerlateqqissavaa.
„20-20-60“-mik aaqqissuussineq, “Sanaqataalluni illuliorneq“-mik aaqqissuusineq kiisalu “attartortumiit piginnittumut“ aaqqissuussineq aqqutigalugit angerlarsimaffiup nammineq piginissaanut illoqarfinni nunaqarfinnilu tamani periarfissanik atorluaasoqaqqullugu qaammarsaanermik suliaqartoqassaaq.
Namminersorlutik Oqartussat inissiaatiminnik taarsersuinissamut suliassaqarfimmi pilersaarutaat (sektorplan) isumaqatiginninniutigineqartussaq pillugu Siumup pingaartippaa inissiat piiarneqartussat amerlaqatiminnik nutaanik taarserneqartassasut – Kommunitta illoqarfittaani tamani.
Sanaartornermi atortussiassat nunatsinneersut annerusumik atorneqartalernissaat tapersersorneqassaaq, kiisalu nukissiuutit allat annerusumik atorneqalersinnaanerat qanoq periarfissaqartiginersoq eqqumaffigeqqissaarneqassalluni, ass. anorimik imaluunniit seqernup qinngornera atorlugu innaallagissiorneq il. il.
Kommuneqarfitsinni inuusuttunut ilinniartunullu kollegiat inissiallu minnerusut pilersinneqassapput.
Nunaqarfinni atuarfiit nutarteriffigineqarlutik aallartittut tulleriiaarinikkut naammassineqarnissaat sulissutigineqassaaq.