Asasakka Kommune Kujallermi innuttaaqatikka nunaqqatikkalu, tamannguassi ukiortaami pilluangaaritsi.
Kingumut qivialaarlunga eqqaasassaqaqaanga, inuttummi misigisat nuannersuinnaanngitsut sulinitsinni misigitinneqarmata. Kommunitsinnimi innuttaasut sulisullu pitsaanerpaamik sullinneqarnissaannik uummammioqarlutik sullisisunik annaasaqarpugut.
Kommunimi pisortaanerisimasarput Kim Dahl aamma Suka K. Frederiksen kiisalu kommunalbestyrelsimi ilaasortaq Gerhardt Petersen toqukkut qimagunnerminni maqaasinermik annertuumik misigititsipput; suleqatigisimasatta eqqaaneqarneri ataqqinartuulik.
Aliasunneq misigitinneqarpoq, inuunerulli ingerlaqqinnerani unneqarissumik sulineq ingerlateqqinneqarluni sulisutsinnik pikkorissunit sullissineq ingerlaartuarpoq.
Sulisut atorfilittallu kommunalbestyrelsip anguniagaanik timitaleeqataallutik sulilluarneranni qutsavigerusuppakka, anguniakkammi timitalerneqartarneranni nukissaq sulerusussuserlu annertooq pilersinneqartarmat.
Uani qinigaaffimmi qinigaasugut kommunitta meeqqaniit utoqqarnut toqqissisimaffiulluni najugaqarfigineqarnissaa, nuannersuunissaa, minnerunngitsumillu ineriartorfiunissaa annertuumik suliniutigaarput.
Tamanna innuttaasunik qanimut peqataatitsinitsigut Naalakkersuisunillu suleqateqarluarnikkut iluatsittumik angusaqarfigaarput.
Ukiuni arlaqalersuni kujataa inukkilliartornermini agguaqatigiisillugu ukiumut 100-nik inukillisarsimagaluartoq 2020-p aallartinnerani assiliaq allanngortipparput, matumanilu nunaqqatitaagut suleqatitaagullu tikilluaqqungaarpakka.
Piffissaq sivisooq kujataani qitiusumik mittarfittaarnissaq suliniutigisimasarput 2018-imi Inatsisartunit akuersissutigineqarmat siumut isigisumik piareersaateqarluta aallartippugut.
Suliffeqarfik Innovation South Greenland inuussutissarsiortunut, inuussutissarsiutinik nutaanik pilersitserusuttunut qinnikkanullu siunnersuisartussaq pilersitarput, sullissilluarluni ingerlallualereerpoq.
Narsap Qaqortullu akornanni mittarfissaq siorna sanaartorneqarluni aallartittussaagaluartoq pinngitsoorpoq, Inatsisartulli aalajangigarimmassuk piaarnerpaamik piumaarnera naatsorsuutigivara.
Tamanna pillugu ukiaq Nuummi Naalakkersuisunik ataatsimeeqateqarnerput iluatsillugu ISG peqatigalugu aningaasaliussat iluanni neqeroortitseriaaseq allatut ittoq periarfissaasoq Inatsisartunut ilaasortanut saqqummiupparput, neriuppungalu tamanna kinguneqarluarumaartoq.
Angallannermi kiffartuussinissamut isumaqatigiissummi ukiuni tulliuttuni qulini atuuttussami kommunitsinniit kissaatigisagut tusaaniarneqarluarlutik timitalerneqarput, kiisamilu kujataani angalaniarneq kipiluttunartoq aaqqiissuteqarfigalugu Nanortalimmi angerlarsimaffeqartussamik angallammik pilersitsisoqartussanngorluni. Qaqortumi mittarfissaq piareerneqariarpat nuna tamakkerlugu angalaniarneq ataqatigiinnerusoq pilertussaammat siunissaq ornitarput neriunartoqaqaaq.
Killavaat Alannguanni aatsitassanik qaqutigoortunik Tanbreezip piiaanissaa Naalakkersuisunit akuersissutigineqarpoq. Piffisami matumani nunaqavissut sulisorineqarnissaannut suliniutit ingerlanneqaleruttorput, kommunitsinnilu aatsitassarsiorfinni sulinissamut pikkorissarsimasut pigigatsigit suliffissat amerlanerpaat qulakkeerniarlugit suliniuteqarpugut.
Mittarfittaarnissaq, kiffartuussinissamut isumaqatigiissut aatsitassarsiornissamullu suliniutit ingerlasut kommunitsinni ineriartoqqinnissamut tikkussisuupput, taamaammat Naalakkersuinikkut suliaqartut suliniutinut aalajangiunneqarsimasunut aalajaallutik ingerlatsiinnarnissaat sakkortuumik inassutigerusuppara, nukippassuimmi atorlugit suliniutigisimasatta unitsiinnarnissaanut akissaqanngilagut.
Suliniutit taariikkakka suliffissanik nutaanik nassataqartussaapput, matumanilu kommunimi akileraarutitigut isertitaqarnerulernitsigut nammineq pilersitsinissamut akissaqarnerulissaagut, ineriartornerlu taanna ingerlavigerusupparput.
Ukiumi qaangiuttumi suli maanna atuuttumik nunarsuaq tamakkerlugu Covid 19-imik eqqugaavugut; nunatsinni Naalakkersuisutta inuiaqatigiinnik paarsilluarnerannik suli annertuumik tuniluuttoqanngilaq, tamannalu qutsatissaraarput.
Peqqussutigineqartut malillugit kommunitsinni ingerlatsivugut, siornalu inuiattut ullorsiornitsinni, sapaassuarmilu illoqarfittatsinni orpiit ikinneqarnerini allatut ingerlatsinissamik aaliangiinerit innuttaasunik nuannarineqanngikkaluartut allaqqussinnaasarsimanngilagut. Inuiattut ullorsiornitsinni sapaassuarmilu kulturimi immikkoortortaqarfitsinni sulisugut digitaliusumik ataatsimoorfigisatsinnik isiginnaagassiornerannut qamanngavik qutsavigingaarpakka.
Akisussaassuseqartumik aalajangiussisarnerput tamanna sanngiinnerusortatsinnut utoqqartatsinnullu illersuineruvoq, Covid 19-imimmi tuniluunneq annertooq pilissagaluarpat innuttaasunik sullissinerput arlaatigut kalluarneqartussaavoq, tassungalu killikkusunnanngeqaaq.
Covid 19-imik peqqussutinik malinninniarnitsinni aaqqissussaat assigiinngitsut pingitsoorsimapput,
taamaakkaluartoq suliniutigisagut nutaat suliniutillu ingerlanneqarput timitalerneqartarlutillu.
Whistleblowerimik aaqqissuussaq atulerparput, sulisutsinnut ukiuni marlunni sulereersimasunut peqqissutsimut sillimmasiineq neqeroorutaalerpoq, sulisuttalu ulluinnarni atugarisaat pillugit misissuinissaq pilersaarutaavoq, matumani suliffeqarfiup iluani pitsanngorsaajuarnissaq siunertarineqarluni; sulisummi pikkorissut sullissilluartullu pitsaasumik atugassaqartinneqarnissaat pingaartilluinnarparput.
Timersorneq sutigut tamatigut peqqinnartumik sunniuteqartarmat kommunalbestyrelsimiit annertuumik aningaasaliiffigaarput.
Timersoqatigiiffiit Kattuffiata Nunarsuarmi timimik aalatitsinerpaanngornissamut anguniagaanut kommunerput peqataavoq, taammaammat pinngitsoorusunngilanga nammineq kajumissutsiminnik suliaqartunut, angajoqqaanut minnerunngitsumillu timersornermik aallutaqartunut tamanut qujassuteqassallunga.
Novembarimi Maligassiuisuni Timersoqatigiiffiit Kattuffiata Qaqortumi peqatigiiffik Qajaq sinnerlugu ukiumi aqutsisullammattut Abel Jakobsen nersornaaserpaa, taamatullu Qaqortumi sulorartartunut sungiusaasut Dorthe aamma Jan Hagberg ukiumi sungiusaasullammattut nersornaaserneqarlutik. Nersornaaserneqartut tulluusimaarutigeqaakka, angusaannillu pilluaqqungaarlugit.
Taama sulerusussuseqartut amerlasuut kommunitsinni pigivagut, suliniarnerallu aamma maligassiuinerat kujataamioqatigiinnut tamanut isumaqaqaaq nalitoqalunilu.
Pinaveersaartitsineq nukittorsarniarlugu pitsaaliuinermik immikkoortortaqarfeqalernikuuvugut, matumanilu sulineq aallartilluareerpoq.
Nunaqarfittatsinni ataatsimoornerunissaq timimillu aalatitsinerunissaq anguniarlugu peqatigiiffinnik aallarnisaasoqarpoq, siunertamullu atorneqartussanik piffinni tamani pinnguaatinik tunissuteqarpugut.
Pinaveersaartitsinermi ataatsimiititaliat meerartatta 13-it inorlugit ukiullit unnukkut arfineq pingasunut angerlartarnissaat, 13-iniillu 16-it tikillugit ukiullit nalunaaqutaq qulinut angerlareersimanissaat kaammattuutigaat.
Matumani angajoqqaarpassuit meeqqaminnut akisussaasuusut tapersiillutik peqataalluarnerat qujamasuutigaara, tamannalu meerartatta qasuersimallutik sinilluarsimallutillu atuariartortarnissannut sunniuteqarluassaaq.
Kommunitta ineriartorfiunissaa pingaartikkatsigu, angajoqqaanik suleqateqarluarnikkut meeqqat atuarfiisa pitsaanerpaamik tunniussaqarsinnaanissaat qulakkeerinneqataaffigerusupparput.
Siornaak kujataani meeqqat atuarfiini savaateqarfinnilu atuartitsisut tamaasa ataatsimoortillugit ataatsimeersuarnissaannut aningaasaliissuteqarpugut,
suliniutillu timitalerniarneqarneranni siorna atuarfiit pisortaasa ingerlatsilluarnissaat siunertaralugu pikkorissaasoqarpoq; atuartunut minnernut ilinniartitsisut atuartut pikkoriffii sanngiiffiilu nukittorsarneqarnissaat siunertaralugu allanngorartumik atuartitsisinnaanissaannut pikkorissaasoqarpoq, atuarfiup angerlarsimaffiullu suleqatigiilluarnissat anguniarlugu ilinniartitaanermut aqutsisoqarfik suleqatigalugu ilinniartitsisunut pikkorissaasoqarpoq – kiisalu FN-ip nunarsuaq tamakkerlugu piujuaannartitsinissamut suliniutai pillugit atuartitseriaaseq ilinniartitsisunut pikkorissaassutigineqarluni.
Ilinniartitsisut sakkussaannik nutaanik peqalernerat siunissamut isumalluarfigaara.
Kommunitsinni ilaqutariit ingerlalluartut amerlanerungaaraluartut meeqqat angajoqqaaminnik tamakkiisumik isumagineqarsinnaanngitsut atukkamikkut pitsaasumik inissisimanissaat annertuumik suliniutigaarput. Matumani ilaatigut kommunip pigisaanik meeqqanut ulloq unnuarlu angerlarsimaffimmik pilersitsinikuuvugut.
Taamaammat Inunnik isumaginninnermut tunngatillugu ikiorsiiartorlutik meeqqanut inuusuttunullu sullissisunut suleriutsinik nutaanik ilitsersuisut qujamasuffigeqaagut, sullissinermut iluaqutaallualereersunik immersorneqarmata.
Nersutaateqarneq savaateqarneq nunaateqarnerlu kommunitta ilisarnaataasa ilagaat. Tamanna inerisarlugu suliniuteqarnitta saniatigut Neqi A/S-imi ukioq kaajallallugu sulisoqarsinnaanissaa qulakkeerniarlugu isumaqatigiissusiornikuuvugut, kujataani pissarititaasut atorlugit nerisassasiat kissaannarianngorlugit tunisassiarineqartalernissaat ilaatigut siunniunneqarluni.
Kommunitsinni pilersaarusiornermut periusissiaq 2023-p tungaanut atuuttoq nunaqarfittatsinni tamani meerartatsinnut innuttaasunullu soqutiginnittunut siorna saqqummiupparput.
Siornaak nunaqarfinni aqutsisut suleqatigalugit suleriaasissamik ullutsinnut naleqqussamik pilersitsiniarneq siunertaralugu nunaqarfiit tamaasa tikillugit tusarniaasoqarpoq.
Nunaqarfiit nammineq ingerlatsisut pilersinneqarnissat upperaarput, taamaammat nunaqarfinni ineriartortitsinissamut pilersaarut innuttaasut kissaatigisaannik aallaaveqartoq suliarineqarpoq.
Kommunitsinni sulisunut inissiat 22-t Qaqortumi sanaartorneqartut upernaaq manna naammassineqartussaapput, taakkulu naammassereeriarpata Narsami Nanortalimmilu aamma sanaartortoqarnissaa pilersaarutaavoq. Innuttaasut ilinniarsimasut kommunitsinni siuarsaaqataanissaannut periarfissaqartikkusullugit inissianik pitsaasunik illoqarfittatsinni sanaartortitsivugut; nunaqqatigut kujataamiut kujataanullu soqutiginnittut tamassi ilisimassavarsi kommunitsinnut tikilluaqqusaagassi.
Uani qinigaaffimmi kommunitta iluani sanaartornerup siammasinnerusumik ingerlanneqarnissaa anguniagaraarput. Nanortalimmi utoqqaat illuat ullutsinnut naleqquttoq iluarsartuunneqareerluni tamakkiisumik atorneqalernikuuvoq, massakkullu Narsami utoqqaat illuat nutarterneqarluni suliarineqaleruttortoq pilersaarutit malillugit aappagu naammassineqassaaq.
Kommunalbestyrelsimi ataatsimiinitsinni kingullermi ukioq mannamut missingersuut pitsaasoq sinneqartoorfiusussarlu akuersissutigaarput.
Angerlarsimaffeqanngitsut ornittagassaannik pilersitsiniarluni pilersaarusiorneq aallartissaaq.
Meeqqat 13-it inorlugit ukiullit atuareernerup kingorna ornittagassaat pilersinneqassapput, isumasioqagiinnerit assigiinngitsut pisussanngorput, nunaqarfinnut aningaasaliissutit saniatigut aningaasaliisoqarpoq, Narsarmijini atuarfik iluarsartuunneqassaaq aamma innuttaasut paasissutissiinerunissatsinnik ujartuimmata tusagassiortumik atorfinitsiteqqissaagut.
Missingersuummi akuersissutigisatsinni suliat ukioq maanna aallartittussat taagorsinnaasakka suli arlaqaraluarput, itisilernerullugilli kommunitta nittartagaani kujalleq.gl-imi atuarsinnaavatit.
Ukioq manna qinigaaffik una naammassisussaavoq, kommunalbestyrelsimilu ilaasortassanik apriilimi qinersisoqartussaavoq, taamaammat neriuutigingaarpara suliniutaareersut siunnerfiillu nutaat aallaavigalugit ineriartortitseqqittoqarumaarnera.
Qinigaaffimmi uani suliaqarsimaqaagut, piffissaqaraluarumalu suliat iluatsittut tamaasa saqqummiukkusukkaluarpakka. Kommunalbestyrelsimi ilaasortat, atorfilittat, najukkami ataatsimiititaliami ilaasortat, nunaqarfinni aqutsisut, inuussutissarsiutinik ingerlataqartut, nammineq kajumissutsiminnik suliaqartartut, Inatsisartuni ilaasortat, Naalakkersuisut, minnerunngitsumillu innuttaasut tamassi suleqatigiilluarnitsigut angusagut pillugit qujarusussuppunga.
Tamannguassi qamanngavik ukiortaami pilluaqqoqqippassi, qanortorlu tamatta ukiumi nutaami peqqilluta angusaqarluarisa.